Punane või valge kalaliha – kumba eelistada?
Kalaliha jagatakse värvuse järgi valgeks ja punaseks. Kalasõbrad söövad hea meelega mõlemat ning maitseomadustelt ei jää üks teisele alla. Kui aga valikut jagub, siis mõnevõrra on need siiski erinevad nii tervistavate omaduste kui ka koostise poolest.
Peetri Lõheäri iganädalases valikus on punase lihaga kaladest armastatud lõhe ja forell ning valge lihaga siig, tuur, angersäga. Kuid, mis muudab merehõbeda liha valgeks või punaseks? Tegurid, mis kalaliha värvi mõjutavad on seotud nii nende elupaiga, liikuvuse kui ka toitumisega. On tehtud kindlaks, et lihaskoe värvi erinevusi põhjustab näiteks valk nimega müoglobiin, mis seob hapnikku, ja toimib ühtlasi pigmendina. Punase lihaga kalad ujuvad tavaliselt pikki vahemaid ja vajavad lihaste püsivaks pingutuseks palju hapnikku. Valge lihaga kalad on oma elu jooksul seevastu küllaltki väheaktiivsed.
Liha punaseks või oranžikaks värvumisele aitab aga kaasa ka näiteks koorikloomade söömine, mis sisaldavad pigmente, mida nimetatakse karotenoidideks. Samuti mõjutab liha värvust kala rasvasisaldus. Kui kalas pole piisavalt rasva, ei suuda ta karotenoide omastada. Seetõttu on ka madalama rasvasisaldusega kaladel tavaliselt valge liha.
Lisaks rasvasisaldusele on punasel ja valgel kalalihal erinevusi veel. Punane kala sisaldab palju rauda ja ühtlasi küllastumata rasvhappeid, mis aitavad alandada kolesterooli taset ning ergutavad ajutegevust. Samuti räägitakse, et punane kalaliha on väga tõhusa vananemisvastase toimega. See on ka suurepärane D- ja B12- vitamiini, tiamiini, seleeni ning joodi allikas. Viimased on näiteks olulised immuunsüsteemi elemendid. Tiamiin on vajalik muuhulgas närvisüsteemi toimimiseks ja südamelihaste normaalseks talitluseks.
Valge kala seevastu sisaldab palju valku ja kollageene. Kuna see on madala rasvasisaldusega, on seda kerge seedida ning seetõttu ideaalne toit väikelastele, vanuritele ja dieedipidajatele. Samuti soovitatakse seda süüa raseduse ajal kuna selles sisalduv B2-vitamiin aitab kehal toime tulla lapseootusega kaasnevate muutustega. Lisaks võiks see liha olla toidulaual neil, kes põevad põletikuga seotud haigusi nagu astma ja artriit kuna see sisaldab palju B6-vitamiini. Samuti leidub valges lihas ka B3-vitamiini, mis aitab oluliselt immuunsüsteemi tugevdada.
Sarnaselt punase kalaga aitab ka valge liha söömine kaasa ajutegevusele, hoiab kortsud eemal ning kolesterooli kontrolli all.
Maitseomaduste poolest võib aga öelda, et punane liha on pehme ja rikkaliku maitsega, valge liha on aga tihkem ning kergem.
Nii punane kui ka valge kala sobivad mõlemad ideaalselt näiteks ahju pistmiseks, suppidesse ja salatitesse. Neist saab valmistada nii toekamaid roogi ning muidugi ka kergemaid suupisteid. Laia ülevaate retseptidest, leiad siitsamast blogist. Et kalasöömisest tervisele päriselt kasu oleks, tuleks seda süüa vähemalt kolm korda nädalas. Kuna täna on valik kaubanduses lai, siis soovitame toidulauale kombineerida nii valget kui ka punast kala. Kõige lihtsam on seda teha E-Lõheärist, kust värske kala tuuakse mugavalt koju kätte kasvõi kolm korda nädalas.
